Milliseid teadmisi ja mõju?

[Pacha]

Kuidas on mõjutanud teid info mida leiate: filmidest nagu Wake up Call ,Zeitgeist ja teised . Kindlasti ka priso.planet.ee info!

[Pacha]

Minu jaoks on selline info väga suure tõukke andnud eluks edasi minekuks. Mis kõige olulisem pilt siinsest maisest elust on nüüd palju selgem.
Inimesed elage vaba elu!!!!

[KuriVaiM]

kui tahad näha "suuremat pilti" siis tõe otsimine on ainuke väljapääs

[linde]

Enesekindlus

[Caps]

kui tahad näha "suuremat pilti" siis tõe otsimine on ainuke väljapääs

ma jälle leian, et kes tõde otsib, ei leia eales hingerahu, sest ta kaldubki otsima jääma..

[KuriVaiM]

kui tahad näha "suuremat pilti" siis tõe otsimine on ainuke väljapääs

ma jälle leian, et kes tõde otsib, ei leia eales hingerahu, sest ta kaldubki otsima jääma..

see ka õige

[Pacha]

kui tahad näha "suuremat pilti" siis tõe otsimine on ainuke väljapääs

ma jälle leian, et kes tõde otsib, ei leia eales hingerahu, sest ta kaldubki otsima jääma..

see ka õige

Arvan, et ei ole vaja palju otsida, vaid tuleb avada eda silmad ja mõistus siis sa juba näed,et isegi siin meie kodumaal on asjad korrast ära.
Kindlasti on lihtsam mitte tõde otsida ja elada vanas mullis, seda näen ma enda ümmber alatihti.
Isiklikult , on minu hing palju rahulikum kui saan otsida jaavastada mis meie ühiskonnas toimub ja kas ka mingis heas suunas.
Aga milline on see rahulolev hingerahu?

[Caps]

Kindlasti on lihtsam mitte tõde otsida ja elada vanas mullis, seda näen ma enda ümber alatihti.

Mitte otsimise juures ei pidanud ma silmas vana mulli, sest vanas mullis just otsitakse. See teema kaldub vähe offtopic'uks ja vandenõust ka tiba eemale, aga. Huh, seda on ääretult keeruline seletada. Lihtsalt see, kuidas inimese mõistus ehk ego töötab. Ta otsib midagi, et tunda täitumust. Ta tunneb, et praegu pole kõik päris nii, mis talle meeldiks ja tulevikus saabub see hetk, kui on juhtunud see ja see ja siis ta olen lõpuks hingerahul. Mõni vandenõu teoreetik näiteks ei ole oma eluga rahul, tunneb tühjust ja mõtleb, et kui püramiidi tipp on puuri pandud, siis saab ta lõpuks õnnelikuks. Muidugi tekib selle soodustamiseks parem keskkond, aga mõistuse ehk ego loomuses on otsida probleeme. Ego on esiteks end ise välja mõelnud ja ta kehtestab ennast läbi probleemide, sest kui on probleem, siis on minul õigus ja keegi teine eksib. Ego saab sellisest tundest energiat ja kuna 99% inimestest samastavad end oma egoga, siis 99% inimestest mõtlevad välja probleeme, et end tugevamana tunda. 99% inimestest elavad mõtetes pidevalt tuleviku ja mineviku vahel pendeldes, sest mõistus ei oska olevikku kuidagi käsitleda ja olles mõtetes minevikus või tulevikus, ollakse kaugemal tegelikust reaalsusest. Probleemi kui sellist pole olemas, on ainult situatsioonid siin ja praegu, ja kui kerkib esile "probleem" olevikuhetkel, siis inimene vaatab seda suurt midagi mõtlemata ja käitub mingi sisetunde järgi. Ühesõnaga teiste kallal kirumine ja probleemide välja mõtlemine on võitlemine sellega, mis lihtsalt on. Ja see on inimese mõistuse loomuses. Sa pead mõistma, et sa ei ole hääl su kõrvade vahel, see on lihtsalt su tööriist, see on nagu metsik hobune, mis taltsutada tuleb, sest muidu elab mõistus sinu eest. Mõte mõtte järel ja sa arvad, et need on Sinu mõtted.. Sina oled teadvus, vaikne jälgija mõtete taga. Sa oled juba täiuslik. Kui end mõtetega samastav inimene teeb asju selleks, et tunda neist täitumust, siis ärganud inimene tunneb juba täitumust, ja teeb selleks, et mängida kaasa seda universumi mängu lihtsalt. Jah, ma kasutan sõna "ärganud" inimese kohta, kes mõistab, et ta pole ta mõistus, mitte inimese kohta, kes saab teada vandenõuteooriate kohta:) See maailm on selline nagu ta on, sest inimesi valitseb nende mõistus, kelle struktuuri on sisse ehitatud probleemide välja mõtlemine ning üksteisega võistlemine ja maha tegemine. Just sel põhjusel, et ego ei tunne täitumust, mitte kunagi mitte millestki. Paljud rikkad kuulsused ei ole õnnelikud just seepärast, et nad otsivad ikka veel "seda midagi", mida mõistus ei olegi võimeline mõistma. Kõige parem viis oma mõistus paika panna on mediteerida ja oma mõttevoogu jälgida.. Nii tihti kui võimalik olla siin ja praegu, vaadata toas või õues ringi mitte midagi mõtlemata.. Mõistusel on kombeks kõike sildistada, kui vaatad puud, siis mõistus hakkab kohe lobisema, mis ta sellest puust kõik teab ja see võtab võlu puult. Igakord, kui inimene näeb midagi uut, siis on hetk, kui ta ei mõtle midagi, sest mõistus ei oska ühtki silti sellele panna. Olla mõtetes siin ja praegu, mitte tulevikus või minevikus, on hea, sest siin ja praegu pole ühtegi probleemi. On vahest vaid keerulised situatsioonid, aga kui sa ei samasta end oma mõistusega, siis lahendad need palju intelligentsemalt ja ei lähe ülemäära emotsionaalseks. See on harjutatav, keset mõtterännakuid avastada, et kadusid olevikust. Ühesõnaga hingerahu on see, kui esiteks elad praktiliselt tulevikuta. Mõtled tulevikule aint nii palju, kui sul vaja. Näiteks homme juuksur jne. Sest üldjuhul esiteks inimene tulevikku kunagi ei jõuagi, sest nüüd ja praegu on kõik mis neil on surmani. Ja teiseks sa võid mõne tulevikusündmuse 100x peas läbi mängida ja küüned ära närida, aga alati kukub teistmoodi kõik välja. Pole mõtet pead tulevikuga vaevata. Tunne ennast siin ja praegu täiuslikuna, elusana, ja ära arva, et endale midagi juurde lisades tunned sügavamat täitumust. Inimesed arvavad, et neil puuduvad mingisugused teadmised, et olla hingerahul ja nad vajavad veel natuke aega, et neid teadmisi saada. Tegelikult on nii, et mida mida rohkem sa mõtled ja mida rohkem sa tead, seda nõrgemaks läheb side sinu tegeliku endaga, kes sa tegelikult oled. Kui inimene saab teada, et tal on jäänud kaks kuud elada, siis esimene reaktsioon on, et mul on veel nii palju tegemata, ma ei ole tundnud veel täielikku rahu, ma vajan natuke rohkem aega, et tunda täitumust, et saavutada need asjad, mis mind panevad täielikku õndsust tunda. See on vale. Õhtul voodis kujutle, et sured nüüd. Kui esimene reaktsioon on hirm, siis samastad end oma mõistusega, kes terve elu on end kehtestada üritanud ja kardab nüüd hajuda. Kui samastad end vaikse teadvusega endas, ei karda sa kunagi midagi, vaatad loodust sildistamata midagi, käid dušši all olles mõtetes siin ja praegu ja tundes vett oma nahal nagu sa ei teaks selle kohta mitte kui midagi.. Pange oma mõistus paika, treenige ta ära ja märkate, kuidas mõtlete varasemas ca 60% vähem, on pikemad hetked, kui te mitte midagi ei mõtle ja lihtsalt vaatlete.. Ja päeva jooksul lipsavad peast vähesed mõtted läbi, millele te tähelepanu ei pööra ja ei vaatle. Alustuseks olekski kõige parem, et kui mingi probleem pähe trügib, siis mõista, et see on mõistuse loomuses probleeme genereerida, teiseks kas sa saad hetkel selle "probleemi" vältimiseks midagi teha. On tihtilugu nii, et inimene ronib õhtul voodisse ja peas hakkab mõte omasoodu arenema ja muretsema ja ärritub ja lõpuks on üks paras põrgu peas, mõistmata, et sa oled tegelikult soojas voodis.

Vandenõuteooriaid, nii nagu kõik välised sündmused, tõmbad tähelepanu endalt eemale, aga ennast jälgida ja tundma õppida peaks olema elu tähtsuselt teine eesmärk. Esimene on olla võimalikult palju siin ja praegu, olevikus, sest see on kõik, mis sul on.. Jah, on keeruline olla siin ja praegu, sest mõistus ei oska suurt midagi mõelda peale tuleviku ja mineviku eriti, tal on raske ajahetkega ühel joonel olla, lisaks, kui peas on tükk aega vaikus, siis tekitab mõte paranoia, et sa oled loll või midagi:)

[Formica]

Väga pikk ja huvitav postitus Capsi poolt Kui kaua sa niimoodi mõelnud ja elanud oled juba?

[Caps]

Mõnda aega.. Ma ei otsi "seda midagi" enam.. Ei muretse millegi pärast ja pelgalt mittemuretsemine tõstab "energeetilist võnkumist" ja tunned ennast elusamana ja jõulisemana, positiivsemana.. Märkan, kui mõte uitama läheb ja toon end tagasi olevikku.. Eks näis, kuidas tulevik kujuneb.. Tunnen ennast täiusliku teadvusena ja mõjutan sellega meie kollektiivset teadvust, mis ongi ainus rohi praeguse maailmakorra paremaks muutmisel..

[Karmo]

Kõigsugu erinevad filmid, raamatud ja foorumid on olulisel laiendanud minu arusaama maailma toimuvast.
Nii nimetatud "ärkamine" tekkitab minus pigem arusaamatust miks 90% inimestest lihtsalt ei hooli ja ei taha teada, mis toimub ümberringi. Üritad mõnele tuttavale seletada kuidas asjad tegelikult käivad ja kuidas me kõik orjame pangandus kartelle, siis vaadatakse sind kui mingit tulnukat Minu silmis viib selline hoolimatus toimuva suhtes kogu selle planeedi väga suurde kriisi ja hädasse. Hetkel ei ole ühtegi jõudu, mis suudaks kehtivat paradigmat muuta, vähemalt nii kaua kui 90% inimkonnast käituvad kui Lambad.

[Karmo]

Caps - mis asi on üldse EGO?

[Caps]

Caps - mis asi on üldse EGO?

Ego tekkis siis, kui ahv mõtlema hakkas. Kui "eeva sõi õuna ja hakkas heal ja halval vahet tegema". Ego on mõistus. Aga on tähtis mõista, et ego ei ole sina. Su mõistus ei ole sina. Kui loomal pole ego, kas teda pole siis olemas? Loomal on teadvus, teavus on tegelik tema. Nii ka inimese tegelik Mina on teadvus, mitte aga mõistus, kes tal päevast päeva pläkutab peas. Tänapäeva jama on selles, et inimene on kaotanud kontakti oma tegeliku sisemise minaga ja samastab end täielikult iga mõttega peas. Me elame vormide maailmas, nagu ütlesin, vorm muundub siin ja praegu pidevalt. Ka mõtted on vormid. Meie tegelik mina ei ole vorm, teadvus ei ole vorm, seepärast ei suuda me ka tegelikku ennast mõista, seda ei saa sõnadesse panna. Saab vaid tunnetada seda rahu ja vaikust, sügavust, tunnet, et oled elus, kõike, mis kõigi vormide taga on ja mida sõnadesse panna ei saa. Kujutle inimest kui teadvuse kraani. Kuus ja pool miljardit kraani, kõik erineva vormi ja egoga, erineva võimega läbi enese teadvust tulvata, aga tegelikult oleme kõik üks. Mida rohkem samastad end mõtetega, seda enam koomal on kraan. Ego on seega hääl su peas, iseennast välja mõelnud mina, kes toetab oma minu sinu eluloole. Kui keegi küsib, kes sa oled, alustad nimest, siis tulevad elukoht, amet jne jne, aga see ei ole tegelik sina. Inimkond on jäänud oma mõistuse lõksu ja kaotanud sideme oma tegeliku minaga, sest see hääl teeb kohutavat müra hommikust õhtuni. Teadlasedki, kes pole spirituaalsete õpetustega tutvust teinud, on tunnistanus, et ca 98% mõtetest inimese peas on tegelikult suht mõttetud. Kui sa tajud, et sa oled midagi sügavamat, kui see hääl su peas, siis ego sureb. Jah, sa mõtled veel mõnda aega vanas mustris edasi, aga sa jälgid kõrvalt mõistust, vaatlejana, ja need mõtted ei suuda su emotsioone enam niivõrd kõigutada. Sa ei ärritu nii lihtsalt, sest tead, et ego toitub ärritumusest ja ego oli see, kes sääsest alati elevanti proovis teha. Sa ei vaidle enam kellegagi. Ütled kindlalt välja oma seisukoha, aga seda mitte ego kaitsval toonil. Sa tead, et kujutluspilti sinu tõest, mis on sinu mõistuses, ei ole mõtet läbi vaidluste kaitsta, sest sa ei saa sellest muud, kui vaid ego toitub sellest energiast ja kehtestab end läbi selle. Kui on ükskõik, milliseid küsimusi veel, vastan meeleldi.

[Sponsored content]